Aune Valgu artikkel ja ringleva loo jagamine
Õppimine koos teistega
Väga tore oli õpipartneriluse grupina artikli Sisu läbi nende küsimuste lahti mõtestada ja kuulda teiste vaateid, kogemusi tõlgendusi. Mulle on väga nauditav kui grupis tekib usalduslik sünergia ja üksteise täiendamine aga ka üksteise ärakuulamine. Mulle tundus, et seekord oli see meie grupis selliselt olemas. Huvitav oli täheldada, et esimese küsimuse arutelus jäi justkui aega puudu ning kuskil kolmanda-neljanda arutelupaberiga tundus aega üle ja arutelud jäid lühikeseks. Tundus, et kõik on juba justkui kirja pandud. Viienda kuuenda paberi arutelul aga kuidagi läks loovus aga jälle valla ning ideede genereerimist abistasid loovad lahendused – mõistekaardid jooniste lisamine. See on nii huvitav, kuidas loovlahendus aitab avada teemat loovamalt ja aitab üle nö. ”justkui pole enam midagi lisada” lõksust. Enda esialgset töö juurde naasta oli nagu ”koju jõudmine”, nii meeldivalt enda oma aga teiste vaadetega täiendatud. Uuesti sama asja üle rääkimine aitas kaasa tervikliku vaate kujundamisele ja andis võimaluse kokkuvõtlikult teema lõpuni mõelda ja kinnistada. Meie grupi puhul toimis see ülesanne seekord väga hästi.
Mina ja andragoogi identiteet
Paraleelselt oli hea mõelda ”mina” vaates. Kuna mul on viimasel ajal tulnud end päris mitmel korral tutvustada,”Kes ma olen” oli hea tagakuklas mõelda, kuidas enesetutvustus on toiminud ja kuidas enda andragoogi identiteeti sümpaatselt aga mõjusalt enesetutvustuses kuvada. Selliselt, et tegemist oleks sisuliselt mõjusalt, mitte endale paguneid laduvalt.
Õpiruum algab enne klassiruumi
Lisaks oli õpikogemust laiendav päevaraamatu ülesanne, sest tänu sellele algas õpiruum juba palju varem kui klassiruumis. Kuna soovisin Aune Valgu artiklit meeldetuletuseks kuulata, siis sõitsin linna varem ja olin ülikooli juures juba tund enne loengut ning võtin endale aega, et jalutada ja artiklit taas kuulata. Minu jalutuskäik viis mind ka Karu tänava ühiselamu juurde ja viis mõtte identiteedi ja minu esimeste õpingute ning ühika-eluni. Mõtistklesin enda lugu Karu ühiselamuga seonduvalt – ja laiemalt üldse ühiselamute rolli enda identiteedi kujundamisel. Sealt edasi töö ja täiskoormusega õpingute ühildamisele.
Toredalt integreerus juhuslik kaugõppur, kes TLU ühiselamu asukohta küsis, temaga jalutuskäik ja õpingutest rääkimine.
